DRÜMPELMANNI AJALOOLISE HOONE TÕEHETK LÄHENEB
Masina tn 1 / Lastekodu tn 48 kinnistul asuvad endise Drümpelmanni masinatehase hooned, mis oli esimene moodne tehas Tallinnas. Tehas rajati juba 1828. aastal vesiveskite juurde Ülemiste paberivabriku kui linna esimese suurtööstusettevõtte masinate tootmiseks. Ühtlasi on tegu ülelinnalise tähtsusega Härjapea jõe veskite ja moodsa tööstuse ühenduslüliga. Eriti oluline on tehase esmane põhihoone, mis on alles 1970.ndatel kahe korruse peale ehitamisele vaatamata heas seisukorras ja peaks kaasaegsete põhimõtete kohaselt kuuluma säilitamisele. Algupäraselt taastatud stiilne ühekorruseline hoone sobib eraldiseisvalt hästi kvartali keskele jäävale haljasalale. Tegu on Juhkentali asumi ajaloolise keskuse viimase võimalusega võimaldada asumil kogukondlikku toimimist hoone kasutamisega kohaliku taaskasutuse ja huvitegevuse otstarbel. Planeeringu järgi ühiskondlikku kasutusse ettenähtud arenduse sisehoov võimaldab säilitatava hoone kaudu teadvustada linnarahvale ka ümbritsevat aga muidu isoleeritud ajaloolist-ehituslikku kompleksi (Sossi mägi, endine mõisaala ja laadaplats, Härjapea veskite ala, Liviko kompleks jm). Tegu on küllaltki imposantse ajastuomase erilise ajaloo- ja ehitismälestisega. Hoone ehituseks kasutatud väga kvaliteetset (ehitus)paekivi enam looduses ei leidu. Järgmisel aastal kehtestatava üleriigilise planeeringu euroopalikud põhimõtted ei võimalda kvaliteetset hoonet lammutada ja seda tuleb juba praegu arvestada, aga Eestis prevaleerib erahuvi avaliku huvi üle ja kulukat kohtuvaidlust tavaliselt ei kardeta ning see sisuliselt annab avaliku huvi eiramisele rohelise tule.
Juhkentali Selts on juba enne uue detailplaneeringu algatamist tõstatanud selle hoone algupärasel kujul renoveerimise vajaduse ja hiljem esitanud ka ettepanekud planeerimismenetluse käigus, mille lähteseisukohad hoone säilitamist ei sisalda. Selts on seoses menetlusega oma arvukatele pöördumisetele seni saanud vaid linna muinsuskaitsjate vastuseid, et asja tuleks kaaluda. Põhjusel, et formaalne planeerimismenetlus läheneb eskiisi ja lähtekohtade täiendamise avalikule arutelule, millel aga tavaliselt midagi sisuliselt ei arutada ja „karavan liigub edasi“, on arutelu toimumine ja hoone väärtuslikuks tunnistamine küllaltki ebakindel. Samas on Tallinna Linnaplaneerimise Amet pidanud vajalikuks hoone kohta arhitektuuriajaloolise analüüsi koostamist, kuid kui selle tellib arendaja, siis arvatavasti on tulemus teada. Suuremat kindlust ei paku ka planeerijate, arendaja ja seltsi kolmepoolne kohtumine, mis lähiajal seltsi ettepanekul toimub, kuid loob täiendava võimaluse otsida lahendust, millest ka arendaja võiks olla huvitatud. Kui kohalikud oma asumist rohkem hooliks oleks rohkem lootust.
Rohkem fotosid https://docs.google.com/document/d/1bvWgSCBPnjSF1fBnGfu4DBTAXZvqSCZJ/ed…